Klopime mehed tolmust puhtaks!

Tekst: Aive Herja

Fotod: Sven Tupits

Modellid: Tarmo Kruusimäe, Martin Vällik

Stiil: Pille Lukksepp

Soeng: Kadi-Liis Klaas

Riided: Monton, Kaubamaja

Üldmulje järgi otsustades ostab keskmine Eesti mees endale riideid umbes sama tihti kui käib hambaarstil. Miks mehed vaid häda sunnil oma välimusse panustavad ning mis hakkab juhtuma, kui nad profi stilistiga poodi saata? Vaatame järele!

Eks-punkar Kojamees alias poliitik Tarmo Kruusimäe (46) teab täpselt, miks on Eesti meeste eluiga naistest lühem. „Eesti mees näeb välja nagu kolm päev seisnud kaerahelbepuder,“ skandeerib mees. „Pole siis ime, et me naistest varem ära sureme!“

„Eesti mees on piisavalt julge, aga tema särts ja impulsiivsus on ära kärbitud,“ usub Tarmo. „Kui vaatame loodust, siis on ju meespool tunduvalt ilusam ja värvikirevam. Emased on üksluised ja hallid. Inimühiskonnas püüavad naised seda justkui tasa teha. Selleks, et kärpida ja kohitseda meie loomulikku sära, topitaksegi meile mingid jubedad üksluised, hallid ja sinised asjad selga,“ näitab Kojamees näpuga naiste peale.

Lisaks oma kustumatule tähelepanuvajadusele rahuldavat naised meestele halle hilpe selga sokutades ka oma omadiinstinkti, a’la mida vähem kaasa kodunt välja minnes silma torkab, seda parem – parem hall varblane peos kui šikk härra ei-tea-kus. Peaasi, et suguõdede silmad peast ei langeks! Riietest rääkimata…

JÄLLE NAISED SÜÜDI?

Ja mina, ullike, veel arvasin, et mehed lihtsalt ei viitsi oma välimusse panustada. Kas tõesti on kõik need naised, keda olen näinud oma meestele meeleheitlikult paremaid hilpe selga meelitamas, kõigest reeglit kinnitav erand?

Aastaid telestilisti ametit pidanud riietumisproff Pille Lukksepp kinnitab, et hakkajamad naised ikka innustavad oma mehi uusi valikuid tegema, kuid kuna pooled õrnema soo esindajad kannavad sageli ka ise vales numbris riideid ega tea täpselt, mis neilegi sobib, ei juleta ka oma meestele midagi selga soovitada.

Lisaks kasvab koos vanusega värvipelgus. „40ndaks eluaastaks on mehed juba suht värvitud,“ on Pille täheldanud. „Ja kannavad pigem sinist ja valget või – oh, õudust! – tõmbavad suure kõhu peale mõne ruudulise traktoristi särgi, kui et roosa või kollasega riskivad.“

„Isegi, kui mehed poodi lähevad, ei julge enamik neist seal midagi uut selga proovida, vaid ostab ikka neid samu asju, mida on juba aastaid kandnud. Ja ega nad abi ka ei küsi. Kui keegi seda neil otseselt ei paku,“ naerab Pille.

LÖÖME MEHED LÄIKIMA!

Meie pakume! Meelitame riidepoodi kaks vanusega värkust ja värvi(kust)-kaotavate-meeste riskigruppi kuulujat – hallkampsiklasest teadusmees, astronoom ja füüsikaõpetaja Martin Välliku (44) ja punkar-bürokraadi koogelmoogel garderoobiga Kojamees alias poliitik Tarmo Kruusimäe (46). Kuna esimese puhul on tegu Eesti ühe karmima skeptikuga ning teine on kirglik ütlen-mida-mõtlen mees, on meie eksperimendi ainuke julgustav sisend katsealuste eakohatult vinges vormis õllekõhuvaba füüsis.

Mis siis ikka – lõikame meestele uued sonksid pähe, nende särasilmad kulmude alt välja ning lukustame nad riidepoe proovikabiini! Ilma, et me selleks nende abikaasadelt lubagi küsiks.

MARTINI METAMORFOOS

Kui 20ndates oli Välliku garderoob mitmekülgsem, mahutades ka maalähedasi linaseid särke, pastlaid, erivärvisokke, pintsakuid ja lipse, siis vanuse kasvades on ta kapis kirevamate hilpude arv kokku kuivanud. „Oluline on, et riie oleks mugav, kaitseks külma eest ja eriti hea, kui veel ka triikimata läbi saab,“ on Martin praktiline. Kuna õpetaja ametis on aga paratamatult vaja ka teiste pilkudega arvestada pluss „teinekord on hirmus mõnus superlips ette sõlmida ja piduliku tumeda ülikonnaga kõik pahviks lüüa,“ nagu mees möönab, leidub paadunud casuali fänni kapis edevamateks päevadeks ka pretensioonikamaid pärleid.

Martin, kes eht-eestimehelikult satub riidepoodi vaid aluspükse ja sokke ostma – , võtab kuulekalt vastu kogu saagi, millega stilist riidedžunglist naaseb. „Martinile sobib roheline!“ on Pille üllatunud. „See on täiesti müstika, sest tavaliselt see 40ndates meestele enam ei sobi,“ jutustab ta rohelise pintsaku kõrvale lillaruudulist särki passitades. „Lilla ja roheline sobivad õpetajale – rahulik ja tagasihoidlik, kuid samas pop ja noortepärane!“ kiidab Pille. Värvivabaduse pooldajast Vällik vaikib, kuid näib siiski võõra olukorraga kohanevat sama hästi kui Andrea Morelli kameeleon-kingad ta jalas. Kui stilist astronoomi veel kuu-uurijaks riietab, ei suuda mees end enam teadusmehekohaselt talitseda ja naeratab. Suu kõrvuni.

Iga uue riidekihiga lisandub uusi toone, koorub varjatud palgeid, emotsioone ja isegi andeid. Tõsisest füüsikaõpetajast kodumaiseks Brad Pitt’iks lahvatanud mees sasib juukseid, võtab poose ja loobib murdjapilke nagu profimodell. Fotograaf jälitab ei-tea-kust välja karanud tähte. Stilist muigab rahulolevalt.

KOJAMEES & KAKOI-CASUAL?

Kui veerandsajandi eest neetis-õlitas Kojamees nahktagisid, joonistas endale välismaiste bändide nimedega T-särke ja ostis jalakäijatelt tänaval Levis 500 teksasid jalast ära (põhimõttel – mida kulunum seda tegijam), siis poliitikuna on mehe garderoob oluliselt ontlikumaks muutunud. Vahelduse mõttes võib ju vahel etiketti ka järgida! Aga vabal ajal tõstab punkari vaim endiselt peab. „Nädalavahetusel mind ei huvita, kuidas välja näen,“ ütleb ta. „Kui tahan, käin kodus lõhkiste kuluvatega, mis vaevu rebedel püsivad ja kannan suvalise kirjaga T-särke. Tahan ei kanna üldse!“ skandeerib Kojamees. Mis siis, et naine delikaatselt vanust meelde tuletab ja teismelised tütred nina kirtsutavad. „Igaühel on vabadus toast lahkuda,“ ütleb mees. Nii nagu temal peab olema vabadus triiksärgivabalt hingata ja täiel rinnal särada. Tähendagu see kasvõi nooruspõlvelemmikute – ussinahksete, sebra või leopardi mustriga pükste –, jalga ajamist.

„Vabadusest,“ ohkab eks-punkar „ei saa aga kahjuks need saa aru, kes selle puudumisega kokku pole puutunud“ ja rehmab käega casuali koosluse poole, mille stilist ta seljas popiks ja noortepäraseks kiidab, ning kraaksatab: „Ma näen ju selles välja nagu suvaline untsantsakas! See on nagu second hand – lööd tosin eurot letti, saad kotitäie asju, tõmbad need endale üksteise otsa selga ja ongi casual, grunge või gangnam style! – vahet pole, kuidas seda nimetatakse.“

Kojamees on tulnud stiilimuutusele kindla sihiga leida mugav vabaajariietus, mis oleks põnevam kui pusa ja teksad, kuid mitte ka nii silmatorkav, et lapsed temaga kohvikusse tulemast keelduksid.

„Saan aru, et mood muutub ja praegu ongi vabaaja riided sellised, et tõmbad end halliks hiirekeseks, aga luitunud ja üksluised toonid mind ei kõneta. Elus on rohkem värve!“ teab mees. „Vaat, need ruudulised püksid ja vest olid normaalsed. Edevad. Ma olengi edev inimene! Nii et tundsin end nendes jumalast mõnusalt.“

Uusi riideid kingitakse Kojamehele vahel sünnipäevaks. Ise hangib ta neid endale üldjuhul vaid siis, kui mõni olemasolev hilp otsad annab. „Vanasõna ütleb, et üheksa korda šoppa ja üks kord osta, aga vaat, ei ole seda aega!“ laiutab mees käsi ja on vabatahtlik-sunniviisilise proovikabiini-vangistusest silmnähtavalt sõiduvees. Kuni stilist Tarmole kirevaid riideid toob, kaupleb mees veelgi kontrastsemaid värve, rõhutab taskute tähtsust, firmamärkide tähtsusetust ja kogu selle kaikavedamise keskel keerleb proovikabiinide ja peeglite vahet põlevsilmselt nagu karusellile tõstetud laps. Olgugi et ta oma elevusest kuningliku torinaga üle üritab olla.

SAAB ASJA KÜLL!

Seda, kui palju uusi stiiliseemneid me Kojamehe vinskele pinnasele külvata suutsime, jääb ta enda teada. Küll aga kiidab ta saadud emotsioonilaengut ja tunnistab, et stilistiga on tõesti etem šopata kui omapäi või perega. „Abikaasa ja lapsed võtavad kõik su tahud arvesse ja siis hakkab pihta – ei saa kanda seda ega toda! Professionaalne stilist näeb sind hoopis teistmoodi. Temas on süüdimatust piiranguvabalt lahmida. Ja eks sellist julgust olegi meesterahval vahel vaja – et keegi ütleks, mis asjad kokku klapivad,“ tõdeb Kruusimäe ja lisab: „Riided rahuldavad ju palju enamat kui lihtsalt praktilist vajadust ja vahel oleks selles osas, mida kanda, tõesti objektiivset nõu vaja. Et mitte kogu aeg sama jama osta.“

Martin ütleb, et pole kunagi stilisti abiga riideid valinud, kuid on sellest unistanud. „Ootasin toredat mängu, häid nõuandeid ja seda ka sain,“ on ta rahul. Lisaks mõnusale tundele, et stilist sinuga pühendunult tegeleb, avastas Martin, kui suurepärast võimalust pakuvad riided enda avamiseks ja välja elamiseks. Vähemalt ühele mehele jõudis naiste šopingulust nüüd kohale!

Mõni päev hiljem ilmub Vällik teleriekraanile lillas särgis! „Esitlesin Terevisioonis oma uut särki kogu eesti rahvale ja tagasiside oli positiivne,“ muheleb ta. „Ega see värviline särk mind ju uuekstee, aga jah, kolleegid koolis panid ka muutust kohe tähele ja tegid komplimente.“

ŠIKK MEES – NAISE HINNALISIM EHE

Ikka on mehed need, keda me, naised, välise ilu ülistamise pärast pidevalt süüdistame (ise sellelt samas lõivu lõigates). Naised ju ometigi mehi nii pealiskaudsete parameetrite järgi – nagu välimus –, ei hinda! Arvame, kuniks mõni teadlane meid valedetekori külge aheldab ja tuleb ilmsiks hästi varjatud tõde – meeste välimus läheb korda ja mõjutab naisi oluliselt rohkem kui seda eales tunnistame.

Juba vanarahvas teadis, et riie ei riku meest. Ka tänapäeva teadlased on kindlaks teinud, et atraktiivsusega kasvab nii inimese läbilöögivõime tööturul kui tema sissetulek ning kukuvad isegi laenuintressid. Ja edukust, muide, ei käivita seejuures niivõrd seksapiil kuivõrd hea välimusega kaasnev enesekindlus. Seega poleks meie visuaalikeskses ühiskonnas oma välimusse hoolimatult suhtuda just väga tark.

Peaelgi on oluliselt aja-, närvi- ja energiasäästlikum saata oma mees kord paari aasta tagant profi stilistiga riideid poodlema, kui temaga riietumisteemal piike murda. Seda, et värskenduskuuri läbinud mees pärast murdjaks muutub või mõni suguõde ta endale krabab, karta ei tasu. Rohkem, kui kedagi murda, on mehel vaja end murdjana tunda. Ja naise juurest, kes oma uuenduskuuri läbinud šikki meest värske pilguga näeb ning seepeale automaatselt ka ise kõht sisse! rind ette! särama lööb, pole tarvidust mujale murdma minna.

„Kui hoiad oma meest dressipükstes ja maikas arvates, et sul on naisena nii hea elu, siis ilmselt eksid,“ tõdeb ka stilist Pille Lukksepp, kes teab, et lonti vajunud mees ei käi ise väljas ega vii sinna ka oma naist. Veelgi hullem, lontis mehe kõrval vajub ka naine lõpuks lonti. Rääkimata poegadest, kelle läbivaks dresscode’iks saab isa eeskujul dressipluus (ka pidulikel puhkudel). Ja tütardest, kes vanemate meelehärmiks koju samasuguseid kapuutslasi toovad.

„Dressipüksid on selleks, et käia trennis ja koera õues välja väänamas,“ loeb Kojamees meestele sõnad peale. Ja stilist selleks, et teha oma väljanägemisele vahel väike audit. Naised, autole ei tee me ju ka ise tehnoülevaatust! Ikka usaldame selle spetsialistide hoolde.